Väätsa mõis

Väätsa mõis

Väätsa mõisa peahoone ja selle juurde kuuluv park on 2011. aastal lõppenud renoveerimistööde järgselt üks Kesk-Eesti mõisaarhitektuuri pärle, pakkudes silmarõõmu avarate ruumide ning taastud seina- ja laemaalingutega.

Peahoone on kõrge sokliga üldmuljelt klassitsistlik, kuid mitmete baroksete elementidega kiviehitis, mille valmimisajaks peetakse 18.-19.saj. vahetust.

Hoone silmapaistvaim osa on klassitsistlik saal, mida kaunistab joonia portikustega sammastik ning laekarniis. Lage toetavad kaks sümmeetriliselt paiknevat sammast ja kaks poolsammast. Sarnase kujundusega pool- ja veerandsambad on ka hoone tagakülje keskel asuval kolmikaknal. Tagafassaadil on avatud rõdu.

Mõisa peahoone kõrval asub erikõrgustel asuvate terrassidega park ning rõngastiik koos saare ja sellel asuva lehtlaga.

Väätsa mõisas on sündinud portreemaalija Nikolai von Baranoff (1808–1863), kes maalis Peterburis väljapaistvate vene näitlejate portreid ja pühapilte. Viimane mõisaomanik kuni 1919. aasta riigistamiseni oli rittmeister ja polkovnik Karl Johann Anton von Seidlitz. Tema tegevusalaks Väätsal oli hobusekasvatus.

Mõisakompleksist on säilinud veel laudakompleks, ait-meierei. Tall-tõllakuur on ümber ehitatud külalistemajaks.

Mõisa peahoones töötab kool, mille tarbeks 1977. aastal valmis mõisale ka juurdeehitus.