Vaatamisväärsused

Haugeniidu jalakapuistu

Järvamaal ainuke jalakapuistu, suurusega ca 1 ha ja asukohaga Lõõla–Piiumetsa maantee äärses metsakvartalis nr. 7.

Kaasiksaare

Lõõla-tagune soosaar, tüüpiline raskesti ligipääsetav voor raba keskel. Kunagist, nüüdseks mahajäetud eluaset meenutavad 12 ringikujuliselt kasvavat elujõus tamme. Talust on säilinud originaalne betoonist piimajahutusvann maakivist müüritisel. See on tuntud põllumeeste ja poliitikute Marrandite suguvõsa esivanemate Ehrenwerthide kodukoht ja kokkutulekute paik.

Kuusiksaar

Paidest 6 km loodes Prääma soos asuv kuuseenamusega segametsaga kaetud madal rabasaar. Oletatav endine pelgupaik või linnamägi.

Kõljala tamm

Väätsa valla Aasuvälja külas kasvav 16,5 meetri kõrgune 2,8 meetrise ümbermõõduga põlispuu. Puul esineb Eestis haruldasi käbitaolisi vilju.

Lõõla küla

Küla Väätsa–Vahastu maantee ääres. Teateid küla ja vakuse (Lähela) kohta on a-st 1564. Lõõla keskne hoone, koolimaja, ehitati valmis aastatel 1939–42 ja õnnistati sisse 3. jaanuaril 1943. Kuuramatsi talus sündis13.10.1900 tuntud koreograaf, lavastaja ja tantsupedagoog Helmi Tohvelman. Lõõla kooli pargis on mälestusmärk Helmi Tohvelmanile, mille autoriks Aulin Rimm ja mis avati Eesti Looduskaitse Seltsi vabariiklikul seminaril –kokkutulekul 25. juulil 1987. Elmar Eensoo eestvedamisel avati 24. juunil 1995. aastal 1941–51 hukkunud Lõõla küla meeste mälestuskivi. Koolimaja seinal on 29. novembrist 1997 mälestustahvel koolimaja ehitamise eestvedajale ja pargi rajajale,kauaaegsele koolijuhatajale ja kohaliku seltskondliku elu eestvedajale Eduard Praksile. Johannes Semper käsitleb oma näidendis "Murrang" kolhoosi "1. Mai" asutamist Lõõlas 1948. aastal. Lõõla kooli park on kujunenud külarahva kokkutulekute meelispaigaks. Lõõlast on pärit Eero Raun, kes president Rüütli ajal oli presidendi kantseleis pressiesindaja.

Nõmme küla rändrahn

Väätsa valla Aasuvälja küla põllul (uudismaal) Väätsa– Piiumetsa teest 145 m põhja pool asuv punakas, keskmise- kuni jämedateraline graniitrahn pikkusega 5,3 m, laiusega 4,0 m, kõrgusega 2 m ja ümbermõõduga 14,6 m. Rahn koosneb peamiselt päevakivist. Kivi lõunaküljel avaneb kitsas lõhe, kus kasvab kõrrelisi ja ka nõgeseid. Sammalt ja samblikke on kivi pinnal keskmiselt. Kivi kõrval kasvab remmelgaid.

Piiumetsa kaheksaharuline pärn

samanimelises pargis kasvav 16 meetri kõrgune ja 5meetrise ümbermõõduga põlispuu.

Piiumetsa mõis

Piiumetsa külas asuv kahekorruseline hoone, mille alumine korrus on Mündi dolomiidist ja ülemine puidust. Väärtuslik on hoone lukukiviga graniitportaal ja ilus astmeline nurgakett. Hooneid ümbritseb 5,7 ha park, mille valitsevateks puuliikideks on pärn, tamm ja arukask. Palju on põlispuid.

Piiumetsa sookaitseala

Tüüpiline laukaraba, mis asub Väätsa valla ja Raplamaa piiril. On kaitse alla võetud eeskätt ökoloogilistel kaalutlustel ja haruldaste linnuliikide – sookure, kaljukotka, musta toonekure, tedre ja metsise elupaigana.

Rähkmäe jahimaja

Metsavaikusega ümbritsetud kõrge telkkatuse ning ühekorruseliste
väljaehitistega esimese korruse tasandil stiilne puitehitis samanimelisel voorel Nahkmetsas Saueaugu–Võõbu maantee ääres. Hoone on oskuslikult paigutatud veehoidla kaldale kõrge voore lõunanõlvale. Puhkemajas on üksteist majutuskohta ning nõupidamiste ruum.

Röa mõis

Röa mõisa lagunenud peahoone on kõrge raudkivist soklikorruse ja ilusast ühtlasest plaatjast hallist dolomiidist seintega. Kõrvalhoonetest väärib tähelepanu ilus kaaristuga ait-kuivati. Hooneid ümbritseb metsistunud park, kuhu aastaid tagasi alustati lasketiiru rajamist.

Röamäe veehoidla

1973. aastal valminud 1,7 ha tehisveekogu Paide ja Väätsa valla piiril. Möödasõitjate ja kohalike elanike supluskoht.

Saueaugu veehoidla

1974. aastal valminud 0,4 ha supluskoht kohalikele elanikele.

Tuulisilla (Vissuvere) järv

Paidest 12 km loode pool Saueaugu külas asuv 9 ha rabajärv, mida ümbritseb idast kõrgraba, läänest õõtsuva kamaraga luht.

Vanakõrtsi rändrahn

Vissuvere külas samanimelise talu põllul asuv pruunikasroosa, ebatasase pinnaga, üksikuid turmaliinikristallikesi sisaldav pegmatiitrahn, mille pikkus on 5,4 m, laius 4,9 m, kõrgus 2,1 m ning ümbermõõt 16,1 m. Rahnu konarliudpinna moodustavad suured päevakivi- ja kvartsikristallid. Esineb kinnislõhesid, laepragudes kasvab rohttaimi. Sammalt on rahnu pinnal vähe, samblikke aga rikkalikult. Rahn on telgikujuline, põhja-lõunasuunalise pikiteljega.

Venevere–Vissuvere–Saueaugu talitee

Venevere–Vissuvere–Saueaugu talitee on looduses hästi säilinud osa Paide– Tallinna vahel varasematel aegadel üle külmunud rabade kulgenud taliteest. Voorid tõid elevust ümbruskonna rabasaarte ellu ja andsid sissetulekut Prääma, Puramäe, Venevere, Vissuvere, Tuulisilla, Kadja, Saueaugu ja teistele sellel marsruudil asuvatele kõrtsidele.

Virbsaar

Saueaugust 4 km kirde poole jääv rabasaar, kus kasvab 2,9 ha 1963. aastal rajatud tammepuistu.

Vissuvere järv, vaata Tuulisilla järv.

Vissuvere suur rahn

Alttoa talu põllul voorejalamil asuv roosa porfüüritaoline graniitrahn, mille pikkus on 9,4 m, laius 6,7 m, kõrgus 2,7 m ning ümbermõõt 25,6 m. Rahn on järskude külgede ja lameda laega. Seda läbivad mitu rööpset 2–10 cm paksust pegmatiidisoont. Esineb üksikuid kinnislõhesid. Kivim on vastupidav murenemisele. Sammalt kasvab kivi pinnal vähe. Rahnu ümbritsevad pihlakad ja mõned toomingad.

Väätsa alevik

Väätsa alevik asub 8 km Paidest lääne ja 10 km Türist põhja pool Lokuta jõe ülemjooksul jõele rajatud veehoidla kaldail. Väätsa küla (Wetze) kohta on teateid aastast 1564. Vaatamisväärsustest on siin 19. sajandi algusest pärit klassitsistlikus stiilis mõisakompleks ja segastiilis park ning ajalooline vallamaja, mis õnnistati sisse 20.09.1893, ning kolhoosi ajal läbimõeldult paigutatud ehitised. Aleviku haljasalasid ilmestavad kirurgiaprofessor Artur Linkbergi elutöö jäädvustamiseks 1972. aastal avatud mälestuskivi ning II maailmasõtta jäänuid meenutav skulptuur "Leinav ema". Alevikus on kolm kultusekivi ning lähikonnas kolm kivikalmet.

Väätsa lastepäevakodu hoone

Väätsa lastepäevakodu on arhitekt Milvi Vainiku projekti järgi valminud koridorisüsteemis plaanilahendusega suurplokkidest ehitis. Hoone on värvitud valgeks. Igal rühmal on eraldi valgusküllased ruumid: magala, mängutuba, riietusruum, tualett ja avar varjualune sissepääsu ees. I korrusel on köök, keldris majandusruumid. Sidumisprojekti kohaselt on ühe rühma ruumidesse ehitatud ujumisbassein, mille ette jääb vestibüüliruum. Sisekujundus on heledates toonides, mida täiendab erimööbel.

Väätsa monument

Väätsa alevikus keskusehoone ees Kaarma dolomiidist "Leinav ema pärjaga 1941–1945". Skulptor Heli-Aate Õun.

Väätsa mõis

Kõrgel soklil ühekorruseline kelpkatusega klassitsistlik kivihoone. 19. sajandi I poolest, millele 1970. a. lisati juurdeehitis. Esifassaadi liigendab kolmnurkse frontooniga keskrisaliit. Tagafassaadi risaliit on ebaproportsionaalselt kõrge ja lameda viiluga. Markantne hammaslõikega karniis kaunistab viilusid ja räästaalust. Ruumijaotus on ebasümmeetriline, osalt keskkoridoriga, saal on ühes otsas. Selle peegellage ümbritseb tüüpiline klassitsistliku ornamendiga (hammaslõige, munavööt, akantus) karniis. Lage toetab ebasümmeetriliselt paiknev joonia sammas. Mõisakompleksi planeering on ebareeglipärane. Hoonestust siduva keskmise liigirikkusega 3,7 ha segastiilis pargi peamiseks puuliigiks on pärn, pargiala tuumikuks väike regulaarpark härrastemaja kõrval. Pargi lõunaosas asub tiik. Mõisamajas töötab kool. Sõiduhobuste tall on ümber ehitatud külalistemajaks. Väätsa mõisas sündis tuntud portreemaalija Nikolai v. Baranoff (1808–1863), kes töötades Peterburis maalis väljapaistvaid näitlejaid.

Väätsa paisjärv

Lokuta jõe ülespaisutamisel 1974. aastal tekkinud 5,9 ha liigendatud kaldajoonega veekogu. Kohaliku tähtsusega puhkuseveetmise koht ning looduse ilmestaja.

 

koostanud Henn Sokk / JIP 2003