« Tagasi

Päästeameti ohutusalane nõustamine

Ohutusalane nõustamine kodudes

Viimased kümme aastat on Päästeamet käinud kodudes ning pakkunud personaalset ohutusalast nõustamist kõikjal Eestis. Järk-järgult on kasvanud iga-aastane nõustatavate kodude arv, ületades sel aastal juba 20 000 kodu piiri.

Kuna endiselt jõuab meieni signaale, et inimesed pelgavad nõustajaid ja ei saa täpselt aru, kellega tegu on ja mis eesmärgil uksele koputati, siis toon välja peamised aspektid, mida igaüks kodunõunõustamiste kohta teadma peaks.

Kuidas ma tunnen ära et nõustaja on Päästeameti esindaja?

Esmalt nõustajad alati tutvustavad ennast, näidates töötõendit ja küsivad külastuseks elanike nõusolekut.

Ohutusalast nõu kodudes annavad- Piirkonna päästekomando päästjad, kes on ära tuntavad päästja tulekustutusrõivaste järgi ja päästeametnikud, kes kannavad tumedat, päästelogoga, eririietust. Väiksemas mahus viivad nõustamisi läbi ka vabatahtlike komandode esindajad enda piirkonnas, kes võivad olla erariietes, kuid tutvustamisel on neil ette näidata vabatahtliku päästja töötõend.

Kui sinu juurde veel ei ole jõudnud nõustaja, aga sul on selleks soov, siis on võimalik nõustaja ka endale koju „tellida". Seda saab teha läbi päästeala infotelefoni 1524. Sellisel juhul helistavad nõustajad Teile ette, et leppida kokku sobiv aeg nõustamise läbiviimiseks.

Pildil vasakpoolne on pääste eririietus, keskel tulekustutusriietega päästja ning paremal vabatahtlik päästja, võimaliku riietusega

Mida nõustaja minu kodus jälgib?

Suitsuanduri olemasolu - Vaatame anduri õiget paigaldust, töökorrasolekut ja õigeid hooldusvõtted.

Küttesüsteemide seisukorda. Nõustajad hindavad küttekoldeid välise vaatluse põhjal. Lõpliku hinnangu annab korrasolekule korstnapühkija. Tuletame siinkohal meelde, et kutsetunnistusega korstnapühkija tuleb tellida kortermaja puhul igal aastal ning üksikelamusse vähemalt kord viie aasta jooksul. Kui kõik on korras väljastab korstnapühkija vastavasisulise akti. Oskuste olemasolul võib vahepealsetel aastatel küttesüsteeme hooldada ise. Juhiseid, mida ja kuidas teha tasub küsida kutseliselt korstnapühkijalt.

Elektripaigaldiste ja -seadmete kasutamist ja seisukorda. Lisaks elektripaigaldise seisukorrale juhitakse tähelepanu ka elektriseadmete kasutamisega seotud ohtudele.

Üldist koduohutust. Vajadusel juhime tähelepanu ka üldisele ohutusele elamises ja selle ümbruses: piirdeta veesilmad, kodukeemia, kukkumisohtlikud kohad jmt. Samuti erinevatele käitumisharjumustest tulenevatele ohtudele: toas suitsetamine, küttekollete kasutamine, puude ladustamine, küünalde põletamine, prügi kuhjamine elamisse.

Kas ma saan trahvi?

Nõustaja ei tee kunagi trahvi eluruumi kasutajale ega omanikule.  Eesmärk on juhtida tähelepanu ohtudele, mida inimene ise koduses keskkonnas võibolla märgata ei oska, ning leida neile üheskoos lahendusi.

Nõustaja täidab ära eluaseme kohta ka ankeedi paberil või sülearvutis. Ankeet on konfidentsiaalne ja neid andmeid kasutab vaid Päästeamet, ennetustöö tõhustamiseks.

Grete Arumäe

Lääne Päästekeskus ennetaja